Stieg Larsson "Tüdruk, kes mängis tulega" (2006)

Stieg Larsson – Tüdruk, kes mängis tulega (The Girl Who played the Fire 2006 ) eesti k 2009


Millenium triloogia teine raamat. Esimene raamat „Lohe tatoveeringuga tüdruk“. Pole ammu juba midagi nii köitvat ja sisukat lugenud. Nagu kunagi loetud krimkad NSVL sarjast, kuid otseloomulikult huvitavam ja mõrvade rohkem. Teos on üles ehitatud läbi mitme erineva pilgu, üks tegevus algab ja jääb poolikuks ning juba algab teine. Ehk siis peab koguaeg lugema järjest, muidu võib midagi olulist kahe silma vahele jääda. Sündmused saavad alguse Eestile lähedal Rootsis. Peaosaliseks on keerulise minevikuga 25 aastane Lisbeth Salander. Kes on kohtu poolt tunnistatud järelvaataja alla ning teovõimetuks. Tüdruk on peale ema hülgamist 13 aastasena arvatud psühholoogia haigla kinnisesse osakonda. Vaimse seisundi ekspertiis tõdeb, et tüdruk on vägivaldne ja suure arengupeetusega. Kuid miks siis on Lisbeth Salendri näol tegemist inimesega, kes oskab kõik võimalikkesse arvutitesse end sisse häkkida ning kelle teenust ostab sisse suur turvafilma Milton Security. Miks on tüdruku raamatu riiulil kõrgeima matemaatika õpikud ning vihiku nurkadel kritseldused erinevates teoreemides. Kas keegi on teadlikult ning tahtlikult tüdruku mineviku rikkunud?

Teine osaline, kes Lisbeth Salanderi kõrval määrava rolli võtab, on Mikael Blomkvist. Ajakirjanik, kellega Lisbeth on seotud tänu teoses „Lohe tatoveerinuga tüdruk“ ühele pettusele jälile jõudmisega ning Mikali elu päästmisega. Raamat puudutab naiste kaubandust baltikumis „trafficking“, mille kohta Mikaeli kaks sõpra kavatsevad avaldada raamatu.

Teose puänt saabub Mia ja Dag Svenssoni ning Lisbethi eestkostja Bjurmani mõrvamisega. Kahtlus langeb Lisbethi peale, kuna tema sõrmejäljed leitakse mõrvarelvalt.
Mia Svensson oli parasjagu ettevalmistamas doktoritöö kaitsmist, teemal idast sissetoodavad lõbunaised. Ning Dag töötab ajakirjanduse heaks, otsides erinevaid sutenööre ja isikuid. Kui raamat oleks avaldatud, oleksid nii mõnedki avaliku elu tegelased alaealiste vägistamise eest kinni läinud.
Endine salapolitseinikust Bjurman leitakse korterist mõrvatuna alasti ning voodi kohal palvetamis asendis. Laiba ümber keeramisel leitakse kõhu pealt tatoveering
„OLEN SADISTLIK SIGA, LURJUS JA VÄGISTAJA“. Politsei kuulutab tüdruku tagaotsitavaks, kuid Mikael ei usu sellesse. Üsna pea ilmuvad välja kahtlased vennikesed, kes üritavad Lisbethi lesbist sõbrannat tappa ning sõbranna kaudu üles otsida Lisbeth. Tüdruk hakkab võitlema üksinda oma süütuse tõestamise eest ning otsima põhjusi, miks ta on hulluks tembeldatud. Hiljem selgub, et kuna tema sadistlik ema peksjast isa varjunimega Zala on kuulunud kunagi KAPO ridadesse ning räpast tööd teinud Venemaalt alaealiste smuugeldamisega siis mõistab Lisbeth kõike. Ema teadvusetuks peksmine salati maha, samuti 12 aastase tüdruku katse oma isa põlema panna...ajakirjandus ja politsei oleks jälile saanud, Lisbeth oli vaja likvideerida kinnisesse asutusse.